Mehe seksuaalse reaktsiooni tsükkel

Niipea kui tema aju registreerib seksuaalse huvi, läbib mehe keha vastuseks mitmeid füüsilisi muutusi. Seda tuntakse mehe seksuaalse reaktsiooni tsüklina - mudelina inimese füsioloogilistest reaktsioonidest, mis tekivad seksuaalse stimulatsiooni ajal. Kuigi meestel ja naistel on seksuaalse erutuse kogemises palju sarnasusi, erineb seksuaalse reaktsiooni põhietappide ajastus märkimisväärselt.

Mehed kipuvad üldiselt erutuma üsna kiiresti ja kogema pikka kõrgendatud erutuse etappi (tuntud kui platoofaas), enne kui lõpuks orgasmi kogevad. Seetõttu arvavad mõned, et seksuaalse reaktsiooni tsükli meeste versioonis on vähem etappe kui naiste omas. Tegelikult kogevad mehed aga sama mustrit kui naised, kuid jõuavad igasse etappi erineva kiirusega.

Ülevaade

See, kuidas seksuaalset reaktsiooni kogetakse, sõltub inimesest. Kuigi mehe seksuaalse reaktsiooni mudel on mõeldud olema erutusmustri ligikaudne juhis, tuleks arvestada teatud erinevustega. Lõppude lõpuks võivad erinevad stiimulid esile kutsuda erinevaid reaktsioone - pealegi mõjutavad mehe füsioloogiline talitlus, meeleseisund ja see, kui mugavalt ta end seksuaalpartneriga tunneb, tema seksuaalse reaktsiooni kogemust suuresti. On täiesti normaalne, et see ei ole kõigil ja igal korral sama.

1. faas: iha

Iha on seksuaalse reaktsiooni esialgne etapp, mis on ühine mõlemale soole. Enne kui aju registreerib seksuaalse huvi, ripub peenis lõtvunud olekus. Kui mees saab mingi erutava stiimuli, mis tema huvi äratab, olgu see psühholoogiline (nt erutav mälestus, fantaasia või seksuaalse tegevuse ootus) või mingi meeldiv puudutus, vaatepilt või heli … tekib füüsiline reaktsioon.

Enamikul juhtudel erutuvad terve peenisefunktsiooniga mehed kümne kuni kolmekümne sekundi jooksul pärast esmast stimulatsiooni ning erektsioon tõuseb sõna otseses mõttes sekunditega pärast seda, kui kindlaid närve ja veresooni mõjutavad signaalid on läbinud vastavad teed. Meestel võib iha etapp toimuda peaaegu samaaegselt erutusetapiga, samas kui naised vajavad samade füsioloogiliste muutuste tekkimiseks rohkem aega. See juhtub seetõttu, et meeste iha reageerib visuaalsele stiimulile palju tugevamalt kui naiste oma.

Iha on erutuse eelkäija; ilma selle tungi, kire või intiimse kontakti järele tuntava ihata on raske järgmisesse faasi jõuda. Lisaks mõjutavad mehe tervis, meeleolu ja enesekindlus suuresti ka tema füüsilist ja vaimset valmisolekut edukalt jätkata. Kui seksuaalne reaktsioon lõpeb iha etapis, on oluline keskenduda mitte võimetusele erutuda, vaid viisidele, kuidas suurendada seksuaalset pinget, et ergutada tugevamat iha.

2. faas: erutus

Pärast emotsionaalsetele ja/või füüsilistele stiimulitele reageerimist sisenevad mehed seksuaalse reaktsiooni teise faasi: erutusse. Seda etappi iseloomustab vasokongestioon, keha funktsioon, mis suurendab verevoolu suguelunditesse ning avaldab survet veresoontele ja ümbritsevale koele. Mehe keha kõige nähtavam muutus vastusena erutuse kasvule on peenise erektsioon.

Kuidas erektsioon tekib?

Peenis koosneb kolmest struktuurist: kahest koobaskehast (corpora cavernosa) ja käsnkehast (corpus spongiosum). Käsnkeha kulgeb kogu peenise pikkuses ja ümbritseb kusitit, toimides nii sperma kui ka uriini juhtmena. Koobaskehad on silindrikujulised torud, mis kulgevad paralleelselt peenise ülaosas ja mille sees on käsnjas materjal, mis võib verega täituda.

Kui mees satub seksuaalselt erutusse, aktiveeruvad tema peenise närvid, mistõttu arterite veresoonestikku ümbritsevad lihased lõdvestuvad, et peenisesse saaks voolata rohkem verd. Koobaskehade käsnjas materjal neelab lisavere, muutes peenise püstiseks ja jäigaks. Kui peenis on verega täitunud, tekib piisav pinge, et veri ei saa enam välja voolata, ja nii püsib erektsioon kõva. Mehed jõuavad selle seksuaalse erutuse etappi palju kiiremini kui naised, nii et selleks, et koos orgasmi etappi jõuda, on meestel soovitatav eelmängu pikendada.

Erutuse ajal:

• ligikaudu 25 % meestest kogeb naha punetust, mida tuntakse kui “seksiõhetust”;
• higistamine suureneb;
• nibud muutuvad kõvaks;
• vererõhk tõuseb ligikaudu kolmandiku võrra (meestel veidi rohkem kui naistel);
• hingamissagedus, lihaspinge ja südame löögisagedus suurenevad;
• valutundlikkus väheneb; ning
• veri tormab suguelunditesse, munandikott tõmbub kokku ja munandid tõmbuvad kehale lähemale …ning kui peenisesse voolab rohkem verd, paisub selle pea veelgi ja muutub tumepunaseks/lillaks.

3. faas: platoo

Mõned naised vajavad erutusetapi läbimiseks umbes viisteist kuni kolmkümmend minutit - palju kauem kui nende meessoost vasted, kes jõuavad platoofaasi vaid mõne minutiga. See etapp on erutusfaasi jätk ja seda iseloomustab kõrgendatud erutus. Jätkuv seksuaalne pinge mängib erektsiooni säilitamisel olulist rolli ning kui seksuaalne pinge kasvab ja stimulatsioon jätkub, tõuseb mehe teekond mööda seksuaalse reaktsiooni tsüklit järjekindlalt orgasmile lähemale.

Selles erutusetapi pikenduses tekivad järgmised füsioloogilised reaktsioonid:

• munandid suurenevad ja tõmbuvad kehale lähemale;
• erektsiooni jäikus suureneb;
• peenise pea paisub; ning
• Cowperi näärmest eritub eelejakulatsioonivedelik.

Stimulatsioon aitab erektsiooni kõvadust säilitada, kuni jõutakse punktini, kust pole tagasiteed - seda nimetatakse ka vältimatuse hetkeks - ning keha läbib viimased kokkutõmbed, mis viivad seksuaalse reaktsiooni tsükli neljanda etapini.

4. faas: orgasm

Mehed kogevad orgasmile, mis on sisuliselt seksuaalse pinge ülim vabanemine, mitmesuguseid füüsilisi reaktsioone alates tahtmatutest lihaskontraktsioonidest (peamiselt suguelundite piirkonnas ja ülejäänud kehas), lihasspasmidest ning vererõhu, südame löögisageduse ja hingamissageduse tõusust.

5. faas: taandumine

Taandumine on aeg, mil keha naaseb erutamata olekusse. Selles viimases faasis, kui mees on ejakuleerinud - või teise võimalusena tema erutus hääbub - kogeb ta nähtust, mida tuntakse detumestsentsina, mille käigus aju saadab signaalid, et peenises olev liigne veri saaks lõpuks välja voolata, lastes samal ajal ülejäänud kehal aeglaselt normaalseks naasta.

Selles faasis kogevad mehed ka refraktaarset perioodi; see on aeg, mis kulub pärast orgasmi, enne kui mees on füüsiliselt võimeline saama uue erektsiooni ja reageerima edasisele seksuaalsele stimulatsioonile. Kui mees on olnud erutatud, kuid pole orgasmi saanud, kulub vere väljavoolamiseks rohkem aega.

Lõppmõtted

Kuna orgasmile pööratakse nii palju tähelepanu, kiputakse seksuaalse erutuse teisi etappe tähelepanuta jätma. Tegelikult tuleneb aga ka kõigist teistest etappidest palju füüsilist ja psühholoogilist rahuldust, nii et kindlasti tasub mõista, kuidas need toimivad, ja uurida viise, kuidas neist iga viimne kui naudingupiisk kätte saada!