Enesekontroll - rinnad
Rinnavähk on Ameerikas naistel sageduselt teine vähiliik. Lisaks on see Kanada naistel kõige sagedamini diagnoositav vähk [www.phac-aspc.gc.ca]. Kuigi teadlased ei mõista seda haigust täielikult, on teada, et alkoholi piiramine, aktiivsena püsimine ja tervisliku kehakaalu hoidmine võivad selle tekkimise tõenäosust vähendada ning varajane avastamine tähendab tavaliselt, et see leitakse varasemas, paremini ravitavas staadiumis. Rindade enesekontrolli metoodika on lihtne ja seda kirjeldatakse selles artiklis põhjalikult.
Mis on rinnavähk?
Riiklik Vähiinstituut määratleb seda kui “vähki, mis tekib rinna kudedes, tavaliselt juhades (torudes, mis viivad piima nibuni) ja sagarikes (näärmetes, mis toodavad piima)”. Kuigi rinnavähki esineb ka meestel, on selle tõenäosus väga väike.
Miks teha rindade enesekontrolli?
Regulaarne rindade enesekontroll on oluline mitmel põhjusel. Varajane avastamine ja ravi võivad su elu päästa. Uuringud näitavad, et rinnavähi leidmine ja ravimine varajases staadiumis võib ära hoida sellesse haigusesse suremise. Rindade enesekontroll on kiire, tasuta ja lihtne teha ega vaja kõrvalist abi. Kui harjud regulaarselt enesekontrolli tegema, õpid oma rindu tundma ja märkad paremini kõiki ebatavalisi muutusi koes.
Riskitegurid
Äärmiselt oluline on ka riskitegurite kõrvaldamine ja kaitsvate tegurite omaksvõtmine. Soovitatakse, et üle neljakümneaastastel naistel tehtaks vähemalt kord kahe aasta jooksul rindade läbivaatus väljaõppinud tervishoiutöötaja juures; kui aga sul on tavalisest rohkem riskitegureid, muutub rindade enesekontroll veelgi olulisemaks ja ka väljaõppinud spetsialisti juures sõeluuringul võib olla vaja käia sagedamini.
Kõrge riski tegurite hulka kuuluvad muu hulgas järgmised: sugu (sest 99 % rinnavähki haigestunutest on naised), vanus, lähisugulane, kellel on see haigus esinenud, rasvumine (kehamassiindeksi järgi), menstruatsiooni algus enne kaheteistkümnendat eluaastat või menopaus pärast viiekümne viiendat eluaastat, esimese lapse sünnitamine pärast kolmekümnendat eluaastat - või üldse mitte sünnitamine, imetamise puudumine ning hormoonasendusravi (HRT) kasutamine.
Mõõduka riski tegurid on need, mis suurendavad vähiriski vähem järjekindlalt või mida kahtlustatakse võimalike kaasaaitajatena. Mõõduka riski tegurid on üldiselt seotud elustiilivalikutega, näiteks: tubakatoodete suitsetamine, rohkem kui ühe alkoholijoogi joomine päevas, kehaline passiivsus, puu- ja köögiviljavaene toitumine ning rasestumisvastaste vahendite kasutamine.
Mida uurida
Kontrolli kogu rinnapiirkonda, mis hõlmab rindu, kaenlaaluseid, rindkere külgi ja kudet kuni rangluuni välja. Vaata oma rindu peeglist, mitte allapoole vaadates. Kui sul on suuremad rinnad, tõsta need kindlasti üles ja uuri ka nende alumist külge.
Visuaalne vaatlus
Visuaalseks vaatluseks on vaja peeglit hästi valgustatud kohas. Seisa selle ette ja vaata otse ette. Tee visuaalne vaatlus kõigis järgmistes asendites: istudes, seistes, käed pea kohal, käed puusadel ja ettepoole kallutatult. Vaata igas asendis hetk oma rindu peeglist ka küljelt. Need asendid võivad tunduda tülikad, kuid neil on eesmärk: need muudavad rindade rippumise viisi ja suurendavad võimalust mõnda kõrvalekallet märgata.
Vaata oma rindu ning pane tähele naha tekstuuri, kuju, suuruse erinevust ja nibu kontuuri. Pane tähele kõike, mille suurus, kuju või naha tekstuur on muutunud. Ära muretse asümmeetria ega ebatäiuslikkuse pärast! Peamine, mida otsida, on igasugune kõrvalekalle sellest, mis on sinu jaoks tavaline, ja seepärast on oluline seda läbivaatust regulaarselt teha. Uuri rindade profiili igast nurgast ja pane tähele ebatavalisi kühme või tükke, mis näivad välja ulatuvat. Pööra tähelepanu ka naha lohukestele või kortsumisele.
Kompimine
Rindade enesekontrolli kompimisosa eduka sooritamise võti on sage harjutamine. Kui tead, millised rinnad tavaliselt katsudes on, saad aimu, mis on tegelikult ebanormaalne. Peamiselt tuleb kompida kühme, tükke, naha paksenemist ja/või valu. Võimalik, et tunned ühe käega paremini kui teisega, nii et võrdle kummagi käega tuntut teise rinnaga, et saada kontroll- või võrdluspunkt.
Naiste rinnakude on tavaliselt mõnevõrra tihe ja sõlmeline, kuid erinevuse määr on inimeseti erinev. Mõned arvavad, et nad ei suuda normaalset ebanormaalsest eristada. Rinnapiirkonna osadega, nagu rasvkude, lihased, luud, lümfisüsteem ja juhad, tutvumine aitab sul end läbivaatuse ajal mugavamalt tunda. See nõuab veidi harjutamist, kuid suudad oma koes muutust eristada.
Rindade kompimiseks kasuta kontrollitava rinnaga vastaskäe kolme keskmise sõrme pehmeid padjandeid. Hoia sõrmed koos, kui avaldad uuritavatele piirkondadele survet. Kasuta piisavalt survet, et tükist üle ei libiseks, kuid ole ettevaatlik, et ei vajutaks liiga tugevalt, sest kühmu on võimalik kompitavast kohast eemale lükata. Sõrmede liikumine on alati ringikujuline: aseta need nahale, vajuta õrnalt ja hõõru ringjate liigutustega, kuni oled kindel, et piirkond on hästi läbi uuritud.
Uurimismustrid
Rinnapiirkonna läbikompimiseks saab kasutada mitut mustrit. Neid tuleks teha nii seistes kui ka selili lamades ja/või küliti lamades. Nii saab rinnakude nihkuda ja sa saad piirkonda paremini kompida. Katseta kõiki liikumisi eelmises lõigus kirjeldatud sõrmeliigutusega ja vali uurimismuster, mis tundub kõige tõhusam ja mugavam. Ära unusta kontrollida kaenlaaluseid ega rindkere piirkonda rangluu all.
Ringimustri puhul alusta rinna kõige välimisest punktist ja liigu mööda rinna perimeetrit ringi. Kui jõuad tagasi alguspunkti, tõmba ring umbes tolli võrra koomale ja käi rind uuesti ringiratast läbi. Jätka selle mustriga, tehes ringid üha väiksemaks, kuni jõuad lõpuks areoolini. Korda seda teise rinna puhul teise käega.
Kellamustri puhul kujuta ette, et rinnal on kujuteldav kell. Alusta rinna välisservast sealt, kus oleks kell kaksteist, ja uuri ringja sõrmeliigutusega rinna piirkonda mööda sirget joont nibu suunas. Korda seda sammu nii mitu korda kui vaja, kuni oled kogu sihverplaadi läbi kontrollinud. Korda seda protsessi teise rinna puhul.
Viimane muster, mida tavaliselt nimetatakse ruudustikumustriks, tähendab sõrmede liigutamist üles ja alla tulpadena kogu rinna ülaosast alaosani. Alusta rinnaluule kõige lähemal asuvast rinnakoest ja liigu ringja sõrmeliigutusega mööda ruudustikku üles ja alla, kuni jõuad teise servani. Ära unusta rinda üles tõsta, et uurida selle alumist külge. Mõned naised eelistavad ruudustikumustrit, sest sellega on lihtsam rinnakoe muutusi avastada. Ruudustikumuster algab rinnaluule kõige lähemast piirkonnast, kus on kõige vähem kudet, ja liigub kaenla suunas, kus kude on kõige paksem.
Nõuandeid
Kasulik nõuanne on valida endale sobiv intervall (kord kuus, kord kahe kuu jooksul jne) ja märkida see kalendrisse. Kui su menstruatsioon on ebaregulaarne, kui sul enam menstruatsiooni ei ole või kui oled rase, vali päev ja tee rindade enesekontroll igal kuul samal päeval. Kontrolli oma rindu umbes nädal kuni kümme päeva pärast tsükli algust, et need ei oleks nii hellad. Püüa pidada kinni järjepidevast ajakavast, et märkaksid aeglaselt arenevaid muutusi.
Üks lihtsamaid ja mugavamaid viise oma rindu käsitsi uurida on vannis või duši all olles. Märjad ja seebised käed libisevad kergesti üle rindade ning sõrmed on ka tundlikumad. Kui eelistad end kontrollida väljaspool dušši, saab asendusena kasutada losjooni või libestit.
Millal pöörduda tervishoiutöötaja poole
Kui leiad uue tüki või paksenemise, tunned uut või ebatavalist valu või märkad rinna suuruse, kuju või tekstuuri muutust, pöördu oma tervishoiutöötaja poole. Lisaks, kui märkad muutusi nibu piirkonnas, nagu punetus, eritis, lohukesed või kortsumine, ole ettevaatlik ja räägi sellest oma arstile.
Kas regulaarsel rindade enesekontrollil on varjukülgi?
Tarbetu mure või ärevus on midagi, millega tuleb hoolikalt toime tulla. Mõned inimesed eelistavad vältida regulaarseid arstikontrolle ja enesejälgimist, sest kardavad nii väga midagi soovimatut avastada. Selline lähenemine hoiab sind teadmatuses oma muutuva keha suhtes ja välistab igasuguse õigeaegse sekkumise võimaluse. Neile, kes kardavad, tasub arvestada järgmise faktiga: 80 % kõigist rinnamuutustest ei ole vähkkasvajad! [www.breastselfexam.ca]
Mõned inimesed võivad muretseda ka täiendavate arstivisiitidega seotud kulude pärast. Võib tunduda masendav kogeda hirmu ja tarbetuid kulutusi, et siis teada saada, et kõik oli valehäire; ole aga kindel, et valehäire on parim võimalik tulemus. Mida paremini oma rindu tunned, seda paremini oskad eristada ebakorrapärasusi tavapärastest kõikumistest.
Lõppmõtted
Puudub garantii, et rindade enesekontroll üksi vähendab rinnavähki suremust. Kõige tõhusam viis end kaitsta on hallata kõiki riskitegureid, olla kursis oma rindade muutustega ja käia regulaarselt plaanilistes kontrollides oma arsti juures. See peaks olema lahutamatu osa sinu üldisest teadlikkusest rindade tervise kohta.
