Enesekontroll - munandid

Enamik mehi mängib oma munanditega lõbu pärast, aga kes oleks arvanud, et nendega 'mängimine' võib su elu päästa?

Nalja kõrvale jättes on tõsiasi see, et iga mees vanuses 15 kuni 40 võiks (ja peaks) oma tervise huvides tegema kord kuus munandite enesekontrolli. Kuigi munandivähk on üsna haruldane, tabab see igal aastal väikest protsenti mehi, nii et tasub kord kuus minut või paar võtta, lihtsalt kontrolliks. Kui teed neid kontrolle regulaarselt ja varakult, on sul võrdlusalus - 'terve sina', millega võrrelda, kui sinu 'kaksikutega' peaks midagi viltu minema.

Ja siin on veel häid uudiseid: varakult avastatuna on munandivähk väga hästi ravitav ja paranemismäär on väga kõrge, ligi 100 %. Põhimõtteliselt, kui avastad selle piisavalt vara, on see üks kõige lihtsamini edukalt ravitavaid vähivorme. Nii et asu asja kallale!

Munandivähi riskitegurid

Riikliku Vähiinstituudi andmetel on munandivähk kõige sagedasem meestel vanuses 15 kuni 40. Ainuüksi USA-s diagnoositakse see igal aastal ligi 10 000 mehel ja mitusada sureb sellesse.

Põhja-Ameerikas on suurema riskiga 15-40-aastased valged. Tegelikult haigestuvad valged munandivähki üle nelja korra tõenäolisemalt kui afroameeriklased. Täiendavad tegurid on laskumata munand või hilja laskunud munandid või see, kui su isal või vennal on olnud munandivähk. Samuti, kui sul on varem olnud munandivähk, on umbes 3-4 % tõenäosus, et see tekib mingil hetkel uuesti teises munandis. Õppetund: jälgi seda edasi, igaks juhuks.

Arvad, et sul võib olla munandivähk? Kõige tüüpilisem märk on valutu tükk või turse munandis; valu on harvem ja kui see tekib, tead juba, et midagi on valesti. Ära raiska aega, mine kohe arsti juurde. Järgmisena räägime, kuidas teha endale esialgne kontroll.

Mida otsida

Esimene samm on tutvuda oma keha normaalse kuju ja tunnetusega. Tutvu munandite peal ja ümber olevate loomulike struktuuridega, mis tunduvad nagu 'tükid', et sa esimesel enesekontrollil paanikasse ei satuks.

Esimene asi, mille (esimese munandite enesekontrolli ajal) leiad, on munandimanus. See on nööri- või torutaoline struktuur iga munandi tagaküljel ja see on normaalne struktuur. Võib kuluda paar katset, et teada, milline see peaks katsudes olema. Kompa õrnalt selle toru all, kui teed oma õrna veeretamise.

Võid leida ka veresooni ja muid struktuure, mis võivad sind esimesel korral segadusse ajada. Need võivad meestel veidi erineda, nii et pead need ise välja selgitama. Kui oled teinud paar enesekontrolli, tead, 'mis kus asub' ja mis tundub sinu enda munandite puhul 'normaalne'. See on sinu võrdlusalus. Edaspidised enesekontrollid näitavad sulle, kui midagi muutub.

Päris tükk või sõlm tundub teistsugune kui eespool nimetatud struktuurid. Jälgida tuleb kõike, mis on teistsugune, näiteks järgmist:

Ebakorrapärasuste hulka võivad kuuluda kõvad tükid, munandi üldine kõvadus ning hellus või üldine ebamugavustunne. Munanditel võivad tekkida mis tahes suurusega väga kõvad (ebanormaalsed) tükid. Need on peaaegu sama kõvad kui luu ja neid leitakse peaaegu alati ainult ühes munandis. Kogu munandi kõvadus võib olla kasvaja; tsüstid munandi sees on haruldased, nii et iga kõvadus vajab viivitamatult arsti kontrolli. Hellus või üldine ebamugavustunne ei ole üksi sageli vähi sümptom, kuid seda tuleks kontrollida, kui sellele muud põhjust ei leita.

Muud märgid võivad olla järgmised:

• Kummagi munandi suuruse muutus, kas kahanemine või suurenemine
• Vedeliku kogunemine munandikotti (munandeid ümbritsev nahakott)
• 'Raske' tunne munandites (kui need ei ole peos)
• Kubeme- või kõhuvalu (või valu munandikotis endas)
• Mehe rinna suurenemine või hellus

Mida teha, kui leiad 'tüki'

Mis siis saab, kui leiad midagi, mida varem ei olnud? Esimese asjana ära sattu paanikasse! On palju asju, mis EI OLE VÄHK ja mis võivad mõjutada su munandite suurust, kuju ja ehitust. Aga sa ei taha riskida, nii et järgmine asi, mida peaksid kohe tegema, on minna arsti juurde ja lasta end professionaalselt hinnata.

Kui leiad midagi uut, ei tähenda see, et see on vähk! Turset võivad põhjustada ka infektsioonid ja kahjutud vedelikuga täidetud tsüstid, nii et ära tee kiirustavaid järeldusi - aga lase see kindlasti üle kontrollida. Kui leiad mõne neist sümptomitest või mõne muu, mis sind muretsema paneb, mine kohe arsti või uroloogi juurde. Kiiremini tegutseda on parem kui jätta asi hiljem juhuse hooleks.

'Kuidas teha'

Kõigepealt kiire nõuanne: see enesekontroll on mõeldud sind varakult hoiatama, mitte ennast diagnoosima. Sinu arst või uroloog on diagnoosi panemiseks paremini kvalifitseeritud kui sina, nii et pea seda meeles, kui peaksid kunagi midagi leidma. Saad aidata häirekella lüües, kuid see on ka umbes kõik. Jäta lõpliku otsuse tegemine professionaalidele.

Järgi neid põhisamme:

• Kõige lihtsam on pärast dušši või vanni, sest soojus ja niiskus panevad munandid allapoole laskuma ning munandikoti nahk muutub pehmeks, mistõttu on lihtsam selle all olevate munandite pinda kompida.
• Istu või heida pikali, kumb tundub mugavam.
• Liiguta peenis eest ära
• Uuri ühte munandit korraga
• Hoia ühe käega ja kompa teisega
• Hoia munandit nimetissõrme ja pöidla vahel ning veereta seda õrnalt ringi
• Liigu takistustest mööda (keskendu esmalt sellele, et õppida tundma, millised normaalsed struktuurid katsudes on) ja kompa eespool nimetatud 'ebakorrapärasusi'
• Jätka teise munandiga
• Korda igal kuul

Viimane sõna

Alustamiseks ei ole kunagi liiga noor. Nagu eespool mainitud, soovitatakse igal mehel vanuses 15 kuni 40 seda teha kord kuus. Ütleme seda uuesti, sest see on oluline...

Kui leiad midagi, on kõige tähtsam minna kohe arsti juurde. Oma tervise nimel lihtsalt tee seda. See ei pruugi olla vähk, aga kas paneksid oma vasaku (või parema) muna selle peale mängu - nii-öelda?

Mõtle sellele nii: see on veel üks samm, mida saad ise astuda pika ja tervisliku seksuaalelu nimel, ja just sellest see veebisait räägibki. Head tervist ja head seksi!