Liigu põhisisu juurde
Juhendid › Klistiirid
Klistiirid

Klistiirid

Klistiir on jämesoole ja pärasoole (seedesüsteemi viimase osa) puhastamise meetod, mille puhul viiakse vedelikke otse läbi päraku. Kui vedelikke on teatud aja pärasooles hoitud, väljutatakse need koos väljaheitega (keha jääkainetega) anumasse. Paljudes maailma paikades on klistiiride asemele tulnud suukaudsed lahtistid ja rektaalsed suposiidid (ravimid, mis viiakse pärasoolde, kus need lahustuvad).

Klistiiri saab teha haiglas, kliinikus ja kodus. Vahendid erinevad olenevalt keskkonnast ja soovitud tulemusest. Üht vahendite liiki nimetatakse 'irrigaatoriks' või 'kombineeritud süstlaks' (sest komplekt toimib ka tupeloputuskotina - kuigi pärasooles kasutatud otsikut ei tohi kunagi kasutada tupes). See koosneb suure mahuga korduvkasutatavast kotist, mis meenutab soojaveepudelit ja mida saab üles riputada või üleval hoida. Selle külge on ühest otsast kinnitatud kitsas kummitoru, mille teises otsas on sisestatav plastotsik.

Ühekordsed klistiirid manustavad väiksemas koguses vedelikku. Neid saab teha kodus ning need on eelnevalt pakendatud ja eelnevalt libestatud. Neid on lihtne kasutada ja need koosnevad plastpudelist, mille otsas on sisestatav otsik. Kummiballoon-süstal põhineb samal põhimõttel, kuid selle eelis on see, et seda saab korduvalt kasutada.

Mis vahe on klistiiril ja lahtistil?

Mõlemad meetodid stimuleerivad soolt, kuid lahtistit võetakse suu kaudu, klistiiri aga manustatakse läbi päraku; neid ei kombineerita tavaliselt muidu kui arsti juhiste järgi, näiteks enne kolonoskoopiat. Klistiirid ei ole mõeldud lahtistite asendamiseks; neid kasutatakse peamiselt raske kõhukinnisuse ja kinnijäänud rooja korral ning mõnikord 'roojapidamatuse' (soole tavapärase kontrolli kadumise) ohjamiseks. Lahtistid seevastu on üldiselt mõeldud neile, kellel on soole kontroll või vähemalt selle võimalus. Lahtistid on laialt kättesaadavad, kuid neil võivad olla lühi- ja pikaajalised kõrvaltoimed. Kui neid kuritarvitada, võib sool neist sõltuvusse jääda. Klistiirid võivad jämesoolt venitada. Sagedase kasutamise korral võib jämesool lõpuks kaotada lihastoonuse, mistõttu ei suuda see enam tekitada väljaheite väljutamiseks vajalikke lihaskontraktsioone.

Kas klistiiri saab teha ka muude vedelikega kui vesi?

Soolte loputamiseks saab kasutada väga erinevaid segusid. Üks ohutumaid ja õrnemaid on soe soolalahus, sest see ei tõmba kehast elektrolüüte välja. Jämesoole puhastuskuurid hõlmavad klistiire, mis on valmistatud ürtide, toidulisandite või koostisosadega nagu sidrunhein, värske sidrunimahl, küüslauk või kohv - mille eest arstid hoiatavad, sest need ärritavad soole limaskesta ja kohviklistiirid on põhjustanud surmajuhtumeid. Meelelahutuslike klistiiride harrastajad võivad teatud efekti saavutamiseks teha isetehtud klistiire; nad kasutavad erakordselt mitmesuguseid koostisosi, nagu vein, kastiilia seep (oliiviõliga valmistatud seep), melass jne - kuigi seep võib soolt keemiliselt põletada ja alkohol läheb otse verre, nii et mõlemad on ohtlikud.

Meditsiiniline eesmärk

Klistiiriravi on harrastatud iidsetest aegadest. Ajalooliselt manustati neid kõhukinnisuse, kõhuvalu ja mitmesuguste haiguste sümptomite leevendamiseks. Lisaks tegid ämmaemandad neid rasedatele naistele vahetult enne sünnitust. See tava oli kunagi sünnituse ajal rutiinne, et kutsuda esile kontraktsioone või vältida väljaheite väljumist, kuid haiglad on sellest suures osas loobunud.

Tänapäeval kasutatakse klistiire mitmesuguste füüsiliste probleemide raviks, nagu kõhukinnisus, roojapidamatus ja soolefunktsiooni häired - kuid mitte kunagi, kui kahtlustatakse soolesulgust. Patsiendid, kes vajavad klistiire, võivad kannatada vigastuse, kõrge vanuse, halvatuse või surmava haigusega seotud seisundite all.

Klistiire võib teha ka takistuste eemaldamiseks enne meditsiinilist kuvamist või vahetult enne kirurgilist protseduuri, näiteks kolonoskoopiat. Meditsiinitöötajad võivad otsustada manustada ravimeid ka klistiiri teel, et vältida ravimite läbimist seedetraktist.

Alternatiivravi

Alternatiivravi on populariseerinud jämesoole puhastamist, mida mõned nimetavad ka kolooniloputuseks, koolonhüdroteraapiaks või jämesoole irrigatsiooniks. Mõned usuvad, et klistiir puhastab ja eemaldab kahjulikke toksiine, mis kogunevad jämesoolde ja alumisse soolestikku. Selle teooria põhjendus on see, et bakterid võivad soolestikku koguneda väljaheite tõttu, mis ei ole täielikult väljutatud. Nii võiks jämesoole loputamine aidata kaasa paremale üldisele tervisele ja heaolule. Kahjuks leiavad praegused teadusuuringud selle ravi puhul rohkem riske kui kasu.

Klistiirid erootilisel eesmärgil

Pärasoole närvilõpmed võivad tekitada väga nauditavaid reaktsioone, sarnaselt suguelundites ja nende ümber asuvate närvilõpmetega. Kuigi klistiiri saamine võib mõnele tunduda ebamugav (või isegi valus), võib kogemus vastuvõtjas erutust tekitada. Mõned erutuvad nii väga, et masturbeerivad klistiiri ajal. Meeste puhul võib see olla tingitud eesnäärme stimuleerimisest selle käigus. Klistiiri saamine ise võib, aga ei pruugi, orgasmi esile kutsuda.

Inimesed teevad sageli klistiiri enne anaalset erootikat, nagu anilingus või anaalne suguühe. See ei anna paarile mitte ainult puhtustunnet, vaid vähendab ka riski, et lelud või suguelundid saavad väljaheitega määrduda.

Klistiire võib ette tulla BDSM-i ajal (lühend ingliskeelsetest sõnadest, mis tähendavad 'sidumine/distsipliin, domineerimine/alistumine, sadism/masohhism'). Mõned inimesed erutuvad võimalusest panna kedagi klistiiri võtma või mõttest saada teise jaoks piisavalt puhtaks. Võib esineda ka fetišit vedeliku koguse suhtes, mida keegi suudab oma pärasooles hoida. Naudingut võib pakkuda võime seda kaua sees hoida või see, et keegi sunnib vedelikke kinni hoidma. Klistiiride harrastajad võivad erutuda ka krampidest või "täis" olemise tundest, masturbeerides samal ajal.

Klismafiilia

Seda fetišit iseloomustab tugev seksuaalne rahuldus, mis on seotud klistiiridega. Mõne jaoks võib kalduvust klistiiride poole pidada lihtsalt omapäraks 'normaalses' seksuaalelus, teistel aga kaasneb sellega mitmesuguseid muid fetišeid, nagu urofiilia (uriin) või koprofiilia (väljaheide). Soov klistiiri saada võib olla nii tugev, et klismafiil (klismo) võib oma terviseseisundit liialdada, et saada tervishoiutöötajatelt ravi.

Lisaks naudingule klistiiri saamisest võib klismot erutada klistiiri tegemine teisele või juba mõte ühes neist rollidest olemisest. Teisi stimuleerib kummivahendite nägemine või puudutamine. Koostisosade nagu seep või munakollased kasutamine võib tekitada päraku keemilist stimulatsiooni, mis võib olla ebamugav, isegi valus. Teisalt võib valu- või põletustunne mõnda erutada.

Ajakirja The American Journal of Psychotherapy artikkel (1976) käsitleb Freudi tõlgendust sellest parafiiliast: 'Klistiiri saades samastub patsient oma emaga, samas kui klistiiri tegija esindab tema isa. Klistiir esindab suguühet ja kogemusest väljuv patsient "väljaheitelast".

Klistiirispaad

Kogu maailmas on spaasid, mis rahuldavad mitmesuguseid vajadusi. Need, mis on spetsialiseerunud alakehale ja mida kutsutakse 'klistiirispaadeks', tegutsevad jämesoole puhastamise katuse all ja pakuvad jämesoole puhastuspuhkusi koos loputus- ja detoksifitseerimisteenustega.

On ka 'eriteenuste pakkujaid', näiteks bordelle, mille töötajad on õpetatud anaalerootika kunstis. Need praktikud suudavad rahuldada ebatavalisemaid klistiirisoove. Kas oled kunagi kuulnud, et keegi on "tagumikuni täis"? Ashley Hames, kartmatu erootikauurija Showcase'i sarjast Sin Cities, külastas üht sellist Montrealis, et nende teenuseid kasutada. Intervjuus, kus räägiti kõige metsikumast asjast, mida ta kunagi teinud on, nimetas ta kõhklematult üheks neist punase veini klistiiri, mille tegi 'medõde'.

Klistiirid ja alkohol

Neile, kes on alkoholiklistiiridest huvitatud: pea meeles, et need võivad olla äärmiselt valusad alkoholi tekitatud põletustunde tõttu. Ära proovi seda: pärasoole kaudu imendunud alkohol jõuab kiiresti vereringesse ja läheb mööda keha oksendamisrefleksist, nii et isegi väike kogus võib põhjustada alkoholimürgistuse, ja see on inimesi tapnud. Miks? Sest jämesool imab alkoholi vereringesse kiiremini kui seedesüsteem. Ole äärmiselt ettevaatlik … üledoosi oht on suur ja riskid alkoholimürgistuse ja isegi surmaga!

Klistiirid filmides

Klistiiride taga peituv seksuaalne vaimustus (vabandust sõnamängu eest) ei ole midagi uut; tegelikult võib see pärineda eelmise põlvkonna innukast harrastamisest. Kui sul pole ikka veel aimugi, millest räägime, saad parema ettekujutuse, kui vaatad vannitoa klistiiristseeni täiskasvanute filmi klassikast The Devil in Miss Jones (1973), mille kirjutas ja lavastas sama mees, kes lõi filmi Deep Throat (1972). Selles valab naine sensuaalselt vett igasse oma kehaavasse, kasutades kraani külge ühendatud kummitoru. Veel üks vana klistiirifilm, Water Power (1977), tõi ekraanile Klistiiribandiidi, kes läheb vägivaldsele 'puhastusretkele', tehes jõuga klistiire vastu tahtmist ülikooli naistudengitele. Saksamaal ilmus see pealkirja "Schpritz" all ja sellest sai perversne kultushitt.

Monumentaalne klistiir

2008. aasta juunis oli Venemaa linn Železnovodsk tunnistajaks viie jala kõrguse ja 800 naela kaaluva pronkskuju avamisele, mis austab, arvasid ära, klistiiri. See kunstiteos, mis kujutab kolme inglit klassikalist kummiballoon-süstalt üleval hoidmas, ühendab "irooniat ja huumorit", osaliselt tänu sarnasusele Sandro Botticelli renessansiteostega. See paigaldati Mašuk-Akva Termi spaa väljaku ette; spaa on tuntud seedevaevuste ravimise poolest Kaukaasia mägede mineraalallikate veega.

Lõppmõte

Kui klistiiri teeb kogenud praktik, on negatiivsed kõrvaltoimed harvad. Kui otsustad seda ise teha, hangi koduseks kasutamiseks mõeldud komplekt ja loe juhiseid hoolikalt! Ole äärmiselt ettevaatlik, sest pärasoole kude on äärmiselt õrn. Kui sa seda ei tee, võib su tagumik (nagu öeldakse) pahasti kimbus olla!


Seotud juhendid

Jaga


Lisa kommentaar

Vajalik on sisselogimine

Selle funktsiooni kasutamiseks pead olema sisse logitud.